Eesti tööturu uus väljakutse: innovatsioon vs. keskne planeerimine

Eesti Töötukassa on seisnud silmitsi keeruliste otsustega, kui riigikontroll 2022. aastal välja tõi, et vähem kui pooled töötukassa kulul õppinud töötutest leidsid aasta pärast õppimist tööd koolitusel omandatud erialal.

Töötukassa vastus sellele väljakutsele näib olevat suunamuutus: koolitada töötuid ainult neil erialadel, kus on tuntav tööjõupuudus. Kuid mis on selle strateegia pikemad mõjud Eesti tööturule ja laiemalt majandusele?

Arvestades, et pärast koolitusi leidis 44% töötutest tööd õpitud erialal, võib tunduda, et see number ei ole väga madal. Kuid see tähendab ka, et üle poole koolitatutest ei suutnud oma erialal tööd leida.

Kuid siin tekib küsimus — kas keskendume ainult neile valdkondadele, riskides kaotada mitmekesisust ja potentsiaali teistes sektorites? Tööturu strateegiate liigne jäikus võib piirata neid, kes soovivad panustada Eesti majanduse mitmekesisusse ja innovatsiooni.

Siin tulevad mängu masside tarkuse ja isejuhtimise kontseptsioonid. Need ideed rõhutavad, et inimesed, kui neile antakse vabadus, võivad leida uusi ja innovaatilisi lahendusi. See paneb küsima, kas keskne planeerimine, mis suunab ressursid kindlatele erialadele, on tõepoolest parim viis majanduskasvu ja tööturu mitmekesisuse soodustamiseks.

Mõned erialad, nagu küünetehnikud, on tõepoolest saanud ületootmise ohvriks, viidates keskse planeerimise riskidele. Kuid samal ajal võib liiga kitsas fookus piirata loovust ja majanduskasvu potentsiaali. Inimesed on loomult loovad ja, kui neile antakse võimalus järgida oma huve, võivad nad avastada uusi majanduslikke võimalusi, mida keskne planeerimine ei pruugi ette näha.

Teisalt seisab Eesti silmitsi globaalse konkurentsiga ja peab leidma viise, kuidas säilitada oma positsiooni rahvusvahelisel areenil. Tehnoloogia, inseneriteaduste ja tervishoiu valdkonnad on globaalsel tasandil nõutud ning Eesti peab tagama, et tal on piisavalt oskustööjõudu nendes kriitilistes sektorites. Kuid siin tekib küsimus — kas keskendume ainult neile valdkondadele, riskides kaotada mitmekesisust ja potentsiaali teistes sektorites?

Innovatsioon ja ettevõtlus on majanduskasvu vedurid ja just need võivad olla ohustatud, kui tööturu strateegiad on liiga jäigad. Näiteks võivad kitsalt suunatud koolitusprogrammid piirata ettevõtlikke inimesi, kes soovivad luua uusi tooteid või teenuseid valdkondades, mis ei pruugi praegu tunduda prioriteetsetena.

Eesti töötukassa dilemma on globaalse majanduse väikeriigi peegeldus: kuidas leida tasakaal vajalike oskuste arendamise, tööturu paindlikkuse ja majandusliku innovatsiooni vahel? Peame olema ettevaatlikud, et strateegiad ei muutuks takistuseks neile, kes võiksid olla järgmise suure innovatsiooni taga.

Kui Eesti soovib oma majandust edendada, peame me leidma viisi, kuidas tasakaalustada need kaks vastandlikku vajadust: tööjõuturu vahetu puuduse täitmist ja pikaajalist majanduslikku kasvu läbi innovatsiooni. See nõuab paindlikkust, ettevõtlikkust ja ennekõike — usku oma inimeste potentsiaali.

Inspiratsiooni antud artiklile andis Delfi avaldatud lugu töötukassa koolitusstrateegiatest. Artikkel: Tahate joogakursusele? Ei saa, õppige parem bussijuhiks.

Alek Kozlov

Juht/koolitaja

Ettevõtluskeskus

See artikkel on loodud koostöös OpenAI tehisintellekti ChatGPT-ga.